Grill, chill ja noorte läbu

Ma ei teagi kust alustada. Esiteks olen üsna laisk olnud ja sellel nädalal teid kostitanud kõigest ühe postitustega kuigi kirjutada on meeletult palju. Mustandeid muudkui lisandub ja needki jäävad vahel nädalateks oma aega ootama, sest uusi asju ja mõtteid tuleb niivõrd palju peale. Sellest kõigest on vähe kasu, kui ma seda teiega ei jaga, eksole. Seekord kerge lugemine augustikuu viimastest päevadest.

Ajaviiteks klõpsutasin kaameraga ja just neid heinapalle pildistades sain mesilaselt nõelata. Lapsena meenub, et see oli kordades valusam kui nüüd.

Reedel tuli päevaplaani ootamatu maale sõit. See oli selline hetkeline otsus, sest kuna me pole jätkuvalt saanud torumeest, kes meie soojasõlme mõõturit paigaldaks (kolmas nädal juba!), siis kogu remont on seiskunud. Sohni teatas, et enne ta esikus midagi tegema ei hakka, kui sellega ühele poole saame. No ja Sohni pole just väga selline inimtüüp, kes niisama kuskil tegevusetult aega surnuks lööks. Teha on tal meie koduga seoses palju. 

Maale läksime eelkõige sellepärast, et Sohni otsustas ise meile köögimööblit tegema hakata. Kodus sellise ettevõtmise jaoks momentaalselt pole lihtsalt võimalik ruumi teha. Sohni isal see-eest on maal head ja avarad tööruumid, kus saab igasugu asju nokitsemas käia. Tundub, et see puiduga mässamine Sohnile väga meeldib, sest kogu maal oleku ajal sain aru, et viibime samal kinnistul ainult siis kui oli söögi- või saunaaeg. Käisin teda tööruumis aeg-ajalt vilksamisi vaatamas, aga inimene oli nii pühendunud, et ei raatsinud kohe segadagi. Köögi osas saate te lugeda veel nii mõndagi.

Sohnil hakkab juba midagi looma, aga tööd on tal selle köögiga ikka palju, väga palju. 

Tegime Sohniga oma hooaja viimased grillid ja õhtul oli saun, kuhu minagi ennast sisse seadsin. Öeldakse ju, et kui tahad juba sünnitama minna siis seksi, joo šampust ja käi saunas. Sai siis seda viimast katsetatud. Saun oli tõeliselt hea ja lootsingi, et nüüd tuleb magus uni peale kauba. Enne magama jäämist teatas Sohni 18-aastane väike vend, et tuleb paari sõbraga maale õue peal olevasse sauna istuma. Väidetavalt augusti viimast reedet tähistama 😆. Sohni vanemad juba magasid ja Sohnigi vajus lihtsalt sekundiga sügavasse unne nagu tal kombeks on. Mina seevastu olen viimast kuud rase, millega käib kaasas hernetera suurune põis ja pidev vetsu vahet voorimine. Nojah sain magama alles pool neli hommikul. Miks? Mina ei tea kuidas või kas Sohni vend salamisi saunas kloonis inimesi, kuid järsku oli hoovi peale paarist sõbrast saanud üle kahekümne sõbra. Täielik läääääbuuuuu! See oli kestnud kõva tund poolteist või isegi kaks tundi kui lõpuks Sohni ema ärkas, tuli meie tuppa ja küsis minult, et mis toimub ning läks õue peale korda looma. Ta sai ikka korraliku ehmatuse osaliseks. Sohni ema püüded kahjuks vilja ei kandnud ja kõik tema manitsused olid justkui hõiked vastu tuult. Ei läinud kaua kui ta lõi käega ja varjus minu juurde koridori, kus me välisukse aknaruudust koos välja vaatasime ja nõutult olukorral silma peal hoidsime. Teater toodi tasuta koju kätte.

Sohni puhul võib vist sõda ka käia, tankid üle voodi sõita või tuumapomm kõrva ääres lõhkeda, ei tema ärka. Ükski lihas sellel mehel ei liikunud, uskumatu lihtsalt. Vaatasin oma magavat meest suure kadedusega. Lõpuks seda rahvast muudkui aga vooris ja oli näha, et Sohni väikevennal oli ikka raskusi neid hormoonidest pakatavaid noori ohjes hoida. Mida tund edasi seda pöörasemaks ja loomalikumaks muututi, täielik taandareng inimesest tagasi ahviks. Mõtlesin endamisi, et sai omal ajal isegi mingite pindade peal joomas käidud, kuid jõudsin tõdemusele, et olen nüüdseks vanaks jäänud 😂 ning sellist asja ei viitsiks küll enam läbi teha. Mingil hetkel kustusin lihtsalt ära ja kui seitsme ajal taaskord ärkasin, et vetsu minna, siis olid viimased veel järel. Sohni isa läks välja ja lõi sellegi pundi lõpuks laiali. Siinkohal mainin, et vastupidavaimad olid ülekaalukalt tütarlapsed.

Laupäeval pusis Sohni terve päeva oma köögiprojektiga ja mina nautisin ilma.

Öelge tere Luunale! Minu laupäevane kaaslane, kes tõi truult oma juba lössi vajunud lemmik palli minu suure kõhu peale. Luunal pole veel selge käsklus ANNA. Ta hirmsasti tahab, et sa seda palli talle viskaksid, aga tükk tegu on seda palli ta hammaste vahelt kätte saada. Peab oma kavaluse appi võtma.

Õhtul seadsime end taas kodu poole tagasi.

Sellised nädalavahetuse muljed 😃. Ja elagu noored!



Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida selle blogi kaudu (paremal rippmenüüs leiad JÄLGI nupu), Facebookis ja Instagramis @kunasohnikojutuleb 😉.