Tere valevalud!

Pilt Pixabay

Mina olen alati mõelnud, et sünnitama minek pole mitte mingisugune tuumafüüsika. Limakork tuleb ära, valud hakkavad pihta ja lupsti umbes ämbri jagu vett lendab põrandale 🙈ning siis on selge, et haigla poole minek. Olen ma ikka lollakas, sest tuleb välja, et sünnitegevus võib alata väga erinevalt ja tundub, et selleks on olemas lausa miljon erinevat variatsiooni.

Olen siin ja seal ikka maininud neid päevadelaadseid valusid ja emaka kokkutõmbeid, mis võtavad liikumisvõime. Veel eelmisel neljapäeval teatas arst, et laps pole alla laskunud ja võid vähemalt tänase päeva vabalt võtta. Vau, lõpuks ometi eks. See üks muretu päev-neljapäev. 

Eile öösel poole kolme ajal käisin mitu korda järjest vetsu vahet. Ei jõua magama jäädagi kui juba uus häda peal. Nii tüütu. Lisaks tekkis midagi uudset ehk iiveldus, mis viis viimse une silmist ja väike ärevus hakkas sisse tulema. Mõtlesin, et kui suuri valusid pole, siis ei hakka paanikat ja häiret tegema. Magama jäämine oli saavutanud mission impossible mõõtmed ja mingisugused vahedega valud olid täitsa juba olemas. Tuhude äppki sai alla laetud. Valmistasin vaimu ette, et vot nüüd on see aeg käes. Panin oma hüpnosünnituse peale ja seda kuulates tiksusin vaikselt edasi.

Kell kuus vaatasin juba suurte silmadega Sohnile otsa ja ootasin kannatamatult kuna ta ärkab, sest meeletu igavus ja keskmisest suurem suhtlemisvajadus pressis peale. Ühtlasi tahtsin Sohnile uudist teatada, et juppiduuu sooled puhastuvad, iiveldus, mingisugused valud ka juba ehk protsess suure tõenäosusega käib. Äkki tänane päev on meile armulik ja saame koos kodus uhuutada ja haiglasse minna. Sohni oligi jõudnud lootused kõrgeks ajada, et jääbki puhkusele ja ei pea Soome sõitma hakkamagi. Kõik klappis mõlema jaoks ideaalselt. Okei, minu jaoks see sünnitamise osa polnud just teab mis lemmik asi selle kõige juures, aga teadmine, et sellega justkui saab mingil hetkel ühele poole, tundus kergendav. Muide Sohni mõtles ehituspoodi veel kiirelt minna ja köögi jaoks materjali valmis osta 😄.

Plaan oli terve päev võimalikult aktiivne olla, kuid kella kaheksa ajal hommikul, kui korralik kõhutäis putru hinge alla söödud, tuli uni vägisi peale. Mõtlesin, et üleväsinuna võin olla paras mõrd ning kasvõi paar tundi aitaks seda ennetada, mis ilmselgelt säästaks ka Sohni närve. Ärkasin lõpuks selle peale, et sapp ronis korduvalt kurku. Uskumatult paha oli olla ja üsna pea oksendasingi kogu hommikusöögi välja. See kõik oli taaskord minu jaoks vaid kinnitus sellele, et pikka pidu meil enam pole.

Ma eksisin tugevalt.

Kella kolmeks päeval oli kõik maha rahunenud. Olime nii suure dilemma ees, et kas käia haiglas ja uurida, kuidas asjad seal all kah on ja kas sünnitegevus on pihta hakanud või mitte. Eelkõige ikka sellepärast, et seljuhul on selge, kas Sohni hakkab täna Soome sõitma või jääb rahumeeli koju. Haiglasse ma lõpuks siiski ei tahtnud minna. Mõtlesin, et Sohni ära sõiduni on veel tunde aega ning targem on rahulikult kodus olla ja kui selle aja jooksul midagi edasi toimub, siis vaatame mis saab. See oli väga õige mõte, sest tuleb välja, et tegu oligi suuremat sorti valehäirega ja Sohni sõitis ikkagi õhtul Tallinna poole.

Alles oma rasedusega sain ma teada, et sellised asjad nagu valevalud on olemas. Kusjuures Sohnile eile vahel ütlesin, et mul hoopiski valuvaled 😂😂😂. Igatahes lapseootusele eelneval ajal ma lihtsalt ei süvenenud nendesse asjadesse sellise innuga. Miks oleksingi pidanud. Seekord Sohni ütles, et tema võtab asja tõsiselt alles siis kui mul veed on ära tulnud 😏. Nojah....

Kõik ikka ütlevad, et praegu võta rahulikult ja naudi seda omaette aega ja puhka võimalikult palju, sest umbes pool aastat peale lapse sündi pole teil elu. Aitäh nende tarkade nõuannete eest. Eriti ajab mind naerma nõuanne magada ette. Öelge mulle palun, kuidas see võimalik on ja kuidas seda teha saab?


Lõpu raseduse rõõmud!



Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida selle blogi kaudu (paremal rippmenüüs leiad JÄLGI nupu), Facebookis ja Instagramis @kunasohnikojutuleb 😉.