Otse põhisisu juurde

Kaua võib!?

Mina vaatamas iga päevaselt beebigruppi. Reaalselt mõtlen sealt ära tulla-.Pilt: https://community.babycenter.com

Eile käisime Tallinnas minu vennalaste sünnipäeval. Nii kui ma, peale mudilaste pidu, auto ukse enda järelt kinni tõmbasin, et alustada tagasi sõitu koju, hakkasid oiiiiiii millised valud. Ossaaa pagan. Mul on juba üks suurem valehäire valude osas seljatatud täpselt eelmisel pühapäeval. Seekord oli valude ampluaasse lisatud tugevalt vürtsi. Koju jõudes valutasin vapralt edasi ja valude vahel koristasin elamist, sest aju teatas, et kõik asjad mööda elamist pilla palla ja last siia küll tuua ei saa. Proovisime Sohniga ka tuhude vahesid mõõta ja saime aru, et oleme selles osas ikka tõelised amatöörid. Lõppkokkuvõttes ei tulnud sellest midagi välja ja hakkasin kuulama oma sisetunnet.

Kuna valud olid ikka väga intensiivsed, siis sisetunne andis märku, et nüüd on meie aeg kätte jõudnud ning me lõpetame seekord kindlasti haiglas. Sohni helistas ülemusele ja jäi koju. Umbes üheksa ajal õhtul olin ma meeletult segaduses, sest valud olid koguaeg, pidevalt. Proovisime netist ammutada tarkusi, et kuidas neid paganama tuhusid küll mõõta ja siis lõpuks teatasin resoluutselt, et lähme haiglasse.

Haiglas uuris ämmaemand mind ja teatas, et mitte mingisugust sünnitegevust pole alanud. Mingit avanemist pole, kõik on "toores" as hell.
Allikas: GIPHY
MIDAAA???? Mulle tehtud KTG-st oli näha küll valusid, kuid need olid liialt ebaregulaarselt ning siin küll midagi veel tulema ei hakka. Ämmaemand veel teatas, et eks organism valmistub ette ning küll ma need õiged valud kord ära tunnen.

No, minu jaoks olidki asjad juba õiged ja mina tulin haiglasse igaljuhul sünnitama. See ei saa olla mingi valehäire! Palju võib! Unistasin juba sellest ajast kui saan selili magada
Allikas: GIPHY
ja ei pea enam rase olema. Saan inimese moodi külge keerata. See mõte tundus nii ahvatlev, et oleksin olnud sealsamas ükskõik mida nõus tegema, et gravitatsioon täistuuridel tööle saada ja see laps välja punnitada. Kaua võib!?

Läksime sama targalt Sohniga koju tagasi. Keerasime voodisse kerra ja Sohni jäi hetkega magama ning mina valutasin pettunult edasi samal ajal mõeldes, et pean puhkama.

Täna oli mul meeletult piinlik. Esmalt seetõttu, et taaskord lasin ennast mingisugusest valehäirest ära lollitada. Tekkis tõsiselt selline paanitseva eide tunne 🙈.  Teisalt seetõttu, et Sohni jäi koju ja nüüd tuli meil mõelda, et kas ta läheb Soome tagasi või jääb puhkusele. Isapuhkusele mõeldud 18 päeva plaanisime maksimaalselt kasutada selleks ajaks kui laps on käes, kuid seljuhul läheb meil see plaan tugevalt vett vedama. Samas eile ei tulnud see minu jaoks kõne allagi, et ma üksi koju jään ja vaevalt, et Sohni oleks saanud rahuliku südamega laevale sõita.

Otsustasime, et vaatame, mis minuga täna toimub ja teeme päeva peale otsuse, kas Sohni jääb koju või vurab veel selleks nädalaks Soome ja jääb puhkusele järgmisest nädalast, sest 24. september on tähtaeg. Nii me oma päeva toimetustega pihta hakkasime. Mina nautisin cappuccinot ja pidasin telefoni- ja videokõnesid oma sõbrannadega ning Sohni hakkas remonti tegema. Mõttes lükkasime muudkui edasi seda -Sohni Soome sõidu- vestlust. Ühel hetkel käisin vetsus ja voilaaaa nagu tellitult oli mul limakork ära tulnud. Mõtlesin, et langen seda nähes põlvili ja tänan jumalat, kuigi ma pole usklik ega midagi, aga lihtsalt nüüd on vähemalt üks tunnus, mis ütleb, et protsess käib ja iga hetk on meid juba kolm. Ei lähe see Sohni kuhugi Soome.

Ma tean, et see laps tuleb kuna ta ise tulla tahab ja tellimusi esitada ei saa, kuid super oleks meil temaga sellel nädalal juba kohtuda, siis saab Sohni meiega kahe nädala jagu koos olla. Peame hakkama läbi nabaaugu läbirääkimisi pidama 😂.  

Paanitsev mina ja minu järjekordne valehäire, aga arvan, et kogenematule esma rasedale on see vast andeks antav.  Lisaks me loodame mõlemad, et see oli meie viimane valevalu postitus siin blogis 😂. Igaljuhul lubasin ämmaemandale, et järgmine kord lähen haiglasse alles siis kui silmist lööb sädemeid välja. 



Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida selle blogi kaudu (paremal rippmenüüs leiad JÄLGI nupu), Facebookis ja Instagramis @kunasohnikojutuleb 😉.





Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Lapsed, surnuaed ja vaimud

Kindlasti mäletate ütlust, et kui majas vilistad siis maja läheb põlema. Selline vanarahva peen hirmutamistaktika, sest kes see viitsib vilinat kuulata. Ma ei saa aru miks otse ei öeldud, et lõpeta ära kuna see käib närvidele vaid mõeldi välja selline ütlus. Või näiteks see uskumus, et kui leib maha kukub siis sinu peret ootab ees näljaaeg. Ei teagi, kuidas seda nüüdsel ajal võtta, kas näljaajaks võib pidada perioode, kus raha pole poest lõhet ja kalamarja osta või singi asemel pead ostukorvi keeduvorsti suskama. Kui nii, siis me ei pidanud selleks leivaviilu maha kukutama vaid piisas sellestki kui viisime auto hooldusesse. Ja kui peegli veel ära lõhud, siis seitse aastat õnnetut armastust nagu niuhti olemas. Milleks see viimane ütlus küll hea oli? Mina ei suutnud sellele mitte mingisugust loogilist seletust leida, kuid kui väiksena sai oma esimene peegel ära lõhutud, siis panin paar pisarat just nimelt selle õnnetu armastuse osa pärast. See seitse aastat tundus talumatult pikk aeg 😂

Mis meil kodus toimub? AINULT ARENG

Sohni pani Soome poole ajama. Muide ta sai eelmisel nädalal Tallinn-Tartu maanteel oma esimese trahvi kiiruse ületamise eest, mis oli 33 eurot 😆. Nüüd on meil viik. Igatahes seekord remondi ja sisustuse juttu. Tahtsin sellest juba eelmisel nädalal kirjutada, aga siis olid päevakorras teised teemad ja teised tujud. Oleme nüüd kolinud oma vähese varanatukese vastvalminud magamistuppa. Kohe tunda, et Sohnil oli puhkus, sest siis saab midagi alati valmis. Magamistuba on hetkel ainus tuba, kus iga viimne kui liist ja pistik on paigas. Te ei kujuta ette kui hea tunne see on. Toa valmimine võttis poolteist kuud aega. Esiteks ei teinud Sohni siin täispikki tööpäevi ja lõviosa töödest sai tehtud ikkagi tema puhkuse ajal. Nüüd julgen väita, et ühest küljest on meie remont aeglane kuna Sohni teeb seda eelkõige nädalalõppudel ja ega ei saa eeldada, et ta jaksaks siin kodus peale väsitavat töönädalat veel täispikki päevi remondi näol lisaks teha. Teiseks on meie remont olnud aeglane rahadega m

Jumal avita!!!!

Lehekuhja valitsejad 😅. Ühesõnaga uus nädal ja uus nädal ka lasteaias. Ma olen põgusalt maininud Fredi lasteaia teekonnast, eks. Ja selle teemaga me nüüd ka jätkame, sest ma jõudsin just koju ja mu süda tahab suurest ärevusest ja kurbusest rindkerest välja hüpata. Vähemal ma suutsin seekord lasteaiast väljuda pisarateta. Kui nii võtta, siis on seegi edusamm, sest muidu ma umbes viis minutit seisin esikus kõrv vastu ust ja mõtlesin, et lahkun sealt alles siis, kui Fredi on nutmise lõpetanud.  Vahepeal oli Fredi kaks ja pool nädalat haige ning lasteaiast eemal, mis tähendab, et hakkame jälle selle harjutamisega nullist pihta. Enne seda käisin ma temaga rühmas lõviosa kordadest kaasas. Ma pakun, et kuu aja jooksul ta jäi neljal korral ilma minuta rühma. Esimene asi, mis talle kohe üldse ei sobinud- teised ruumid. Niiet kui mindi ujuma või laulutundi, siis põnn läks totaalsesse paanikasse. Me otsustasime, et heakene küll, ei solguta teda mööda maja ringi, jäägu ta rühmaruumidesse seni kun