Otse põhisisu juurde

Jällegi on ainult tühjad pihud




Miks selline pealkiri? Eks ikka sellepärast, et mõeldes meie esimesele eelarve kuule hakkas see mind lihtsalt kummitama. Täna on parim aeg teha kokkuvõte meie juuli eelarvest, kus kõik, ABSOLUUTSELT KÕIK, prognoositavad kulud pauguga lõhki lendasid, aga sellest hoolimata ots otsaga kuidagi kokku tulime.

MIS LÄKS VALESTI? Kust küll alustada? Räägin sellest kõige suuremast murest ehk 100% on üheks peamiseks probleemiks meil toidupood. Planeerisime nädala toidurahaks 100 eurot. Kui on eeskujusid, kes 50 euroga nädalas oma pere edukalt ära toidavad, siis mõtlesime oma aruga, et mis meil siis kahekesi 100 euroga ära pole majandada. LUBAGE NAERDA. Alguses me täitsa hästi suutsime planeerida (emm, umbes ainult esimese nädala või poolteist), kuid siis tuli Soomes käik, väljas söömas käimised, ostukorvi lipsasid meelepärased karastusjoogid sealhulgas ka Borjomi, mis on suureks abimeheks kui mu magu kõrvetab (no osta seda igapäevaselt tähendab ligemale 10 eurost kulu nädalas). See kõik on sellise eelarve juures ikka pigem luksus. Toidu osas üheks suurimaks kitsaskohaks kujunes ka see, et neli päeva on Sohni Soomes ja mina Eestis ning see raskendab tunduvalt toidurahadega arveldamist. Üritasin Sohnile osa toitudest pühapäeviti küll kaasa teha, aga värsket salati materjali ja muud hädavajalikku peab ta ikka Soomest koha pealt ostma. Lisaks tundub, et need puuviljad ja juurviljad on seal palju paremad kui siin. Naljakas, et me selle summaga hakkama ei saanud, sest külmkapp pole nii tühi tükk aega olnud, kui nüüd juulis. Müstika. 

Näiteks ühel õhtul mõtlesin, et otsin netist mõne soodsa toidu idee ja hakkan siis kodus olevaid kuivaineid ja muid toiduaineid hävitama. Tegin mulgiputru, sest kartulit ja tangu oli, hädine sibul ootas oma kohtupäeva ning hapukoore peragi vedeles külmkapis. Tegu oli SOODSA toiduga ja liha polnud sinna sisse mõeldud, sest ilmselgelt oli singijupp, mõni lihatükk või pekikuubikud täielik priiskamine. Oh sa juurikate juurikas, kui Sohni seda toitu nägi, vaeseke oli nii pettunud, et hakkas kõvahäälselt liha juurde nõudma 😂😂😂. Putru vaadati sellise pilguga nagu oleks mingisugune eksitus toimunud ja see oli ikka sigadele ette andmiseks mõeldud mitte meile õhtusöögiks. Ma vähemalt proovisin, aga Sohni, vaeseke, oli lihajupi puudumise pärast ikka pehmelt öeldes segaduses ja tundus nagu reetsin teda. Lõpuks ta leiutas ise sinna midagi juurde. Siiski saime oma kuivainetekastide sisu tunduvalt vähendada ja ausalt seal oli juba parasjagu asju, mille säilivusaja lõpp oli üsnagi lähedal. 

Sohni pakkus välja, et võiksime toidupoe jaoks teha eraldi arve ja pangakaadi kuhu kannamegi kuu toiduraha ning hakkame sellega poes käima. Seljuhul ei teki kiusatust igat asja toidukorvi visata teadmisega, et savi me tegelikult ju saame seda endale lubada isegi kui nädala toidueelarve lõhki ajame. Taoline mõtlemine, et pole probleemi küll järgmisel nädalal hoiame rohkem kokku või näpistame mõnest muust kulukategooriast- been there done that, ausalt see on libedal jääl kõndimine.

Seekord tuleb taas eelarvesse muudatusi sisse viia. Näiteks väljas söömas käimised olid samuti sellised asjad, mida me ikkagi oma prognoositavate kulude hulka ei arvestanud. Seekord peab seda tegema, sest meile tõesti meeldib end vahel poputada ning mingisugune meelelahutus või vaheldus peab ju jääma. Elu on ikka elamiseks. Samuti jäi eelarvest välja majapidamisvahendid, mida tuleks uuel kuul arvesse võtta ning selles osas peame samuti eraldi lahtri eelarvesse tegema, sest 100 euro suurusesse toidueelarvesse on seda keeruline susata. 

Ahjaa meie sõidud. Oh küll meile ikka meeldib sõita. Kodus kohe üldse ei suuda püsida niiet kütusele mõeldud summa läks samuti lõhki. Eks sai maal käidud, paar korda Rakveres, Jänedal, Tallinnas, Tartus, seenemetsade otsingutel ja kõik matkaradadele sõidud. Kui algselt pakkusin välja, et kuu küttekulu on umbes 150 eurot siis Sohni veel ütles, et me seda elu sees täis ei sõida. Tegelikult ikka sõitsime küll ja jäi puudugi. Augustis proovime paremini. 

Samas ei taha ainult negatiivsetes toonides lõpetada. Selle eelarve pidamisega saime ju peamise eesmärgi-magamistuba valmis teha-täidetud. No ja tegelikult on meil juba palju parem ülevaade oma kulutuste üle kui kunagi varem.

Sellised tuuled puhusid juulis meie rahakotis. 

Kuidas teil eelarve pidamine edeneb? Andke meile nippe, kuidas see toidupoes laristamine kontrolli alla saada 🙏. Kogu kirjutamise aja mõtlesin alkoholivaba virsikumaitselise õlle peale ja ma arvan, et lähen nüüd poodi selle järgi. Täna ikkagi ju uue kuu algus 😉😂. Feeling motivated!

Endiselt Gunnar Grapsi laul "Tühjad pihud" kummitab mind, heeeellllpppp!



Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida selle blogi kaudu (paremal rippmenüüs leiad JÄLGI nupu), Facebookis ja Instagramis @kunasohnikojutuleb 😉.




Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Lapsed, surnuaed ja vaimud

Kindlasti mäletate ütlust, et kui majas vilistad siis maja läheb põlema. Selline vanarahva peen hirmutamistaktika, sest kes see viitsib vilinat kuulata. Ma ei saa aru miks otse ei öeldud, et lõpeta ära kuna see käib närvidele vaid mõeldi välja selline ütlus. Või näiteks see uskumus, et kui leib maha kukub siis sinu peret ootab ees näljaaeg. Ei teagi, kuidas seda nüüdsel ajal võtta, kas näljaajaks võib pidada perioode, kus raha pole poest lõhet ja kalamarja osta või singi asemel pead ostukorvi keeduvorsti suskama. Kui nii, siis me ei pidanud selleks leivaviilu maha kukutama vaid piisas sellestki kui viisime auto hooldusesse. Ja kui peegli veel ära lõhud, siis seitse aastat õnnetut armastust nagu niuhti olemas. Milleks see viimane ütlus küll hea oli? Mina ei suutnud sellele mitte mingisugust loogilist seletust leida, kuid kui väiksena sai oma esimene peegel ära lõhutud, siis panin paar pisarat just nimelt selle õnnetu armastuse osa pärast. See seitse aastat tundus talumatult pikk aeg 😂

Mis meil kodus toimub? AINULT ARENG

Sohni pani Soome poole ajama. Muide ta sai eelmisel nädalal Tallinn-Tartu maanteel oma esimese trahvi kiiruse ületamise eest, mis oli 33 eurot 😆. Nüüd on meil viik. Igatahes seekord remondi ja sisustuse juttu. Tahtsin sellest juba eelmisel nädalal kirjutada, aga siis olid päevakorras teised teemad ja teised tujud. Oleme nüüd kolinud oma vähese varanatukese vastvalminud magamistuppa. Kohe tunda, et Sohnil oli puhkus, sest siis saab midagi alati valmis. Magamistuba on hetkel ainus tuba, kus iga viimne kui liist ja pistik on paigas. Te ei kujuta ette kui hea tunne see on. Toa valmimine võttis poolteist kuud aega. Esiteks ei teinud Sohni siin täispikki tööpäevi ja lõviosa töödest sai tehtud ikkagi tema puhkuse ajal. Nüüd julgen väita, et ühest küljest on meie remont aeglane kuna Sohni teeb seda eelkõige nädalalõppudel ja ega ei saa eeldada, et ta jaksaks siin kodus peale väsitavat töönädalat veel täispikki päevi remondi näol lisaks teha. Teiseks on meie remont olnud aeglane rahadega m

Jumal avita!!!!

Lehekuhja valitsejad 😅. Ühesõnaga uus nädal ja uus nädal ka lasteaias. Ma olen põgusalt maininud Fredi lasteaia teekonnast, eks. Ja selle teemaga me nüüd ka jätkame, sest ma jõudsin just koju ja mu süda tahab suurest ärevusest ja kurbusest rindkerest välja hüpata. Vähemal ma suutsin seekord lasteaiast väljuda pisarateta. Kui nii võtta, siis on seegi edusamm, sest muidu ma umbes viis minutit seisin esikus kõrv vastu ust ja mõtlesin, et lahkun sealt alles siis, kui Fredi on nutmise lõpetanud.  Vahepeal oli Fredi kaks ja pool nädalat haige ning lasteaiast eemal, mis tähendab, et hakkame jälle selle harjutamisega nullist pihta. Enne seda käisin ma temaga rühmas lõviosa kordadest kaasas. Ma pakun, et kuu aja jooksul ta jäi neljal korral ilma minuta rühma. Esimene asi, mis talle kohe üldse ei sobinud- teised ruumid. Niiet kui mindi ujuma või laulutundi, siis põnn läks totaalsesse paanikasse. Me otsustasime, et heakene küll, ei solguta teda mööda maja ringi, jäägu ta rühmaruumidesse seni kun