Kas te teate, kes on kõige õnnelikum rahvas siin maamunal? Juba teist aastat järjest? Just nimelt, meie põhjanaabrid soomlased. Kirjutan ja vaikselt muigan endamisi, et oleme Sohniga ikka omamoodi inimesed, sest mõtleme hetkel kõiki variante, et Sohni saaks sealt õnnelikult maalt minekut teha. Kõiksugu loogikat arvesse võttes peaksin hoopiski mina siin Eestis kohvreid pakkima ja kiiruga ostma Tallinki üheotsa pileti heaoluriiki. Kõik justkui viitab sellele, et elu üle lahe on kordades parem kui meie endi Maarjamaal. Aga me oleme eestlased ja jääme selleks ning Soomes meid lõplikult omaks keegi pidama ei hakka. See on fakt.
Sorry, aga juba teist aastat järjest kui ma sellest ÜRO raportist kuulen ja loen, et soomlastel on selle järgi elu nagu lill, siis tuleb silme ette just see pilt Very Finnish Problem Facebooki lehelt.
Sorry, aga juba teist aastat järjest kui ma sellest ÜRO raportist kuulen ja loen, et soomlastel on selle järgi elu nagu lill, siis tuleb silme ette just see pilt Very Finnish Problem Facebooki lehelt.
. |
No see pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna 😂. Foto: Very Finnish Problems |
Sohni ütles, et neil oli meestega sellest uuringust ja tulemusest juttu ning üks neist tuli lagedale arvamusega, et soomlased ekspordivad oma fustratsiooni riigist välja ja selles peitubki nende õnne fenomen. Uuringus võeti tegelikult arvesse selliseid näitajaid nagu korruptsioon, sotsiaalsüsteem, sissetulek ühe elaniku kohta, julgeolek, inimeste eeldatav eluiga, vabadus teha elulisi valikuid ja lahkust. Inimeste üleüldist rahulolu riigi suhtes.
Nautigu soomlased oma jätkuvat õnne. MIS KÜLL MEIEGA TOIMUB? Ausalt me oleme õnnetumad kui lätlased ja leedukad ehk siis Baltikumi õnnetumad. ÜRO raporti järgi on eestlased 55. kohal, lätlased ja leedukad vastavalt 53. ja 42. kohal.
Nautigu soomlased oma jätkuvat õnne. MIS KÜLL MEIEGA TOIMUB? Ausalt me oleme õnnetumad kui lätlased ja leedukad ehk siis Baltikumi õnnetumad. ÜRO raporti järgi on eestlased 55. kohal, lätlased ja leedukad vastavalt 53. ja 42. kohal.
Ma ikka vahel mõtlen, et kui katus on pea kohal, toit on laual, tervis ei jupsi ja riided seljas, siis pole tegelikult ju mitte millegi üle viriseda, aga inimloomus on kord juba selline rahulolematu, mis nõuab enamat. Peab tõdema, et seda negatiivsust, sappi ja eestlase kadedust kohtab igal sammul ja ausalt ma ei oska midagi tabavat kirjutada selle põhjendamiseks. Ma ei tea, miks on nii tihti kombeks süüdistada oma halbades eluvalikutes teisi inimesi või riiki. Kui midagi lähebki nässu, siis tuleks seda võtta kui elukooli.
Jah, vähesed on meie riigiga rahul, kuid kus riigis seda poleks. Maailmas pole olemas poliitikat, mis kõikide huvisid arvesse võtab ja pakuks kõigile täit rahulolu. Alati jääb mõni osapool võitjaks ja mõni kaotajaks ning sageli jääb inimestele tunne, et riik ei võta rahvast kuulda. Eks see ole üks suur kompromisside mäng ja see jääbki selleks.
Sohni on olnud alati arvamusel, et riigile ei saa niikuinii mitte kunagi lootma jääda. Selles on tal täiesti õigus, sest igaüks on oma õnne sepp. Siit mulle kohe tuli meelde Seitmestes Uudistes näidatud perekond, kes samuti soovis kolida Soomest Eesti. Neil oli Soomes kaunis maja järve kaldal, aga Eesti tagasi tulemiseks jäi takistuseks siinsed pangad, kes ei anna uue kodu soetamiseks laenu. Pere ei soovinud koheselt oma Soomes olevat elupaika maha müüa, mitte enne kui Eestis on püsiv elamine Pärnumaal olemas. Ja siis arvas pereisa, et Eesti riik kutsub kõiki küll tagasi kodumaale, kuid ei paku selleks mitte mingisugust tuge. Minu küsimus on see, et sa oled teovõimeline inimene, mis abi sa vajad? Läksite te ju perega Soome ja alustasite nullist ning karta on, et peale pikki aastaid võõrsil elamist peab ka Eestisse tagasi tulles seda sama tegema, alustama otsast peale. Kahjuks mitte keegi kodumaale naasmise eest peale ei maksa.
Tegelikult on siin ju hea elada ja ma ei saa aru, miks me pole rahul. Vabadust on meil siin ju piisavalt ja lapsi on meil siin igati hea kasvatada. Millest siis puudu jääb? Mida küll ette võtta, et me oleksime õnnelikumad?
Vähem vingu rohkem tegusid 😉
Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida selle blogi kaudu (paremal rippmenüüs leiad JÄLGI nupu), Facebookis ja Instagramis @kunasohnikojutuleb 😉.
Jah, vähesed on meie riigiga rahul, kuid kus riigis seda poleks. Maailmas pole olemas poliitikat, mis kõikide huvisid arvesse võtab ja pakuks kõigile täit rahulolu. Alati jääb mõni osapool võitjaks ja mõni kaotajaks ning sageli jääb inimestele tunne, et riik ei võta rahvast kuulda. Eks see ole üks suur kompromisside mäng ja see jääbki selleks.
Sohni on olnud alati arvamusel, et riigile ei saa niikuinii mitte kunagi lootma jääda. Selles on tal täiesti õigus, sest igaüks on oma õnne sepp. Siit mulle kohe tuli meelde Seitmestes Uudistes näidatud perekond, kes samuti soovis kolida Soomest Eesti. Neil oli Soomes kaunis maja järve kaldal, aga Eesti tagasi tulemiseks jäi takistuseks siinsed pangad, kes ei anna uue kodu soetamiseks laenu. Pere ei soovinud koheselt oma Soomes olevat elupaika maha müüa, mitte enne kui Eestis on püsiv elamine Pärnumaal olemas. Ja siis arvas pereisa, et Eesti riik kutsub kõiki küll tagasi kodumaale, kuid ei paku selleks mitte mingisugust tuge. Minu küsimus on see, et sa oled teovõimeline inimene, mis abi sa vajad? Läksite te ju perega Soome ja alustasite nullist ning karta on, et peale pikki aastaid võõrsil elamist peab ka Eestisse tagasi tulles seda sama tegema, alustama otsast peale. Kahjuks mitte keegi kodumaale naasmise eest peale ei maksa.
Tegelikult on siin ju hea elada ja ma ei saa aru, miks me pole rahul. Vabadust on meil siin ju piisavalt ja lapsi on meil siin igati hea kasvatada. Millest siis puudu jääb? Mida küll ette võtta, et me oleksime õnnelikumad?
Vähem vingu rohkem tegusid 😉
Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida selle blogi kaudu (paremal rippmenüüs leiad JÄLGI nupu), Facebookis ja Instagramis @kunasohnikojutuleb 😉.
Ma täitsa usun, et leedukad on õnnelikumad. Balti riikides ringi rännates meeldib mulle Leedu kõige rohkem - hinnad soodsad, toit maitsev, inimesed vähemalt turisti vastu sõbralik. Õnnelikel inimesstel mõnus energia.
VastaKustutaMa täitsa usun, et nii on. Leetu tahaks ise ka minna. Kunagi ammu ammu sai Palangas käidud. Just mõtlesin, et kui Fredi suurem, siis oleks täitsa mõnus autoga sinna sõita.
Kustuta