Poiss, tüdruk või olen üllatusmuna edasi

Olge te hoiatatud, täna juttu ainult rasedusest.

Ma olen siin blogis maininud varemgi, et marakratt pole just väga koostööaldis inimlaps olnud ja jätnud siiani oma soo enda teada (sugu jäi küsimärgi alla). Arstidel käik üldjuhul talle üldse ei meeldi ja ta lihtsalt hakkab kõhus ringi möllama nagu pöörane. Peale teist ultraheli ei teadnud me, kas peame käima ka kolmandas või mitte. Kõik ikka soovitasid minna erakliinikusse lapsesugu uurima, lisaks veel teha beebist ka 3D pilt. Esiteks need beebid seal 3D pildi peal on meie arust no nii hirmutavad ning teiseks otsustasime, et tasustatud ultraheliuuringu asemel saame seda rahakest kasutada kodu jaoks. Ühesõnaga on pakilisemaid kohti kuhu investeerida nagu näiteks parkett või laelauad. Mõnele võib näida, et oleme tõelised rotid, aga pean tõdema, et meie kaalukauss kaldub veidi kokkuhoidlikumate elustiilivalikute poole küll. Lihtsalt aeg on selline. Nii me siis arvasime, et jätame selle soo üllatuseks. Võta näpust 😂, kolmas ultraheliuuring ikkagi tuli. Küsisin Sohnilt, et kas ma uurin, mis soost meie pisike marakratt on või olen jätkuvalt üllatusmuna staatuses. Sohni teatas, et tema küll tahab teada. Asi otsustatud.

Kõhubeebiga on kõik korras ja esiklapse puhul pole ju erilist vahet, kas ta on tüdruk või poiss peaasi, et terve. Minul siiski oli mingisugune vahe, sest juba ammu olen ma tahtnud esimeseks lapseks väikest poisiklutti. Ma ei teagi miks olen nii tundnud. Sohni on minu meelest ka pigem selle poisi poolt rohkem olnud. Ühel õhtul ta teatas, et harjutab ennast vaikselt ka mõttega, et võib tulla plikatirts ja mina tema aktsiooniga ei liitunud 😄. Paljud on pakkunud (kohvipaksu pealt ennustamine pigem), et kuna mu kõht on suur ja rasedusega olen ma tunduvalt ilusamaks läinud, siis kohe kindlasti ootan poissi. Näiteks mu sugulane patsutas kord õlale ja ütles, et hoiab mulle pöialt, et ikka tüdruk tuleks. Ma täitsa mõistan teda, sest temal on mingi 5 poissi ja 2 tüdrukut. Oli vist nii, mul läheb selle pere puhul laste kokku lugemine alati sassi, sest NEID ON NII PALJU 😂😂. Mis ma siin ikka enam vahutan, asume asja kallale. 

Meil on hea meel teatada, et kõhubeebi oli eile ikka väga tubli isegi keskmisest edevam ja ei rahmeldanud ringi. Trummipõrin......

Ma ütlen ausalt, et mina hakkasin küll suurest rõõmust nutma ja hõikasin läbi pisarate  JEEEEEEE. Eelmises ultraheliuuringus öeldi ka, et suure tõenäosusega poiss, kuid ei olda päris kindel ja see pandigi küsimärgi alla. Nüüd siis 100% kindel ja oma silmaga nägin, et täitsa keradega beebi oli. Peale ultraheli helistasin kohe Sohnile. Uhh, kuidas ta oleks võinud ka seal kabinetis meiega koos olla, aga kahjuks ei saanud.

Meil see gender reveal õhupall kogub kuskil tolmu. Mõtlemegi, et kas realiseerime selle nädalavahetusel ära, et siis väikese videoklipi kaudu ka perele teatada taolisest rõõmusõnumist. Vaatame seda asja 😆. Ma praegu mõtlen, et enne kirjutame ikka blogis ja alles siis teatame perele  🙈🙊(mõni pereliige saab seda postitust lugedes ka kohe kohe teada 😉).

Mis seal ikka. Kena päeva.